Sergei Gerasimov on vene kirikuõpetaja Koivisto vallast. Ta on saanud meeleparanduse armu venelastele peetud laagris Jämsäs.
Viimased kilomeetrid kokkutulekule sõites käib aukus teed pidi. Lapsed õues märkavad meid ning jooksevad tervitama. Suuremad lapsed räägivad hästi inglise keeles – teistega vestleme tõlgi vahendusel. Tervituste vahetamine ja nimede ütlemine õnnestub ka ilma tõlgita.
Armulaud on sakrament ehk püha toiming, milles ühineb Jumala sõna ja nähtav, konkreetne aine. Luterlikus kirikus on sakramentideks Kristuse käsuga seotud ristimine ja armulaud (Augsburgi usutunnistus). Viimsel paasasöömaajal enne oma kannattamist ja surma seadis Jeesus armulaua ning andis käsu selle ande nautida (Mrk 14:12–25; 1Kr 11:23–26).
Ristimine on üks meie kiriku pühadest sakramentidest. See tehakse Kristuse käsu kohaselt: ”Ristige neid Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse.” Käsk ristida on osa Jeesuse antud misjonikäsust: ”Tehke minu jüngriteks kõik rahvad.” Sellesse kuulub õpetuskäsk: ”Õpetage neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud.” (Mt 28:18–20.) Jeesuse jüngriks tehtud inimene tuleb ristida ja tunnistada kolmainsa Jumala omaks. Teda tuleb ka õpetada õpetuskäsu kohaselt.
Kiriklikus keelekasutuses nimetatakse sakramentideks talitusi, mida kogetakse eriliselt tähtsateks ja pühadeks. Piibel ei räägi sakramentidest midagi, ning erinevates kirikukondades on erinevad arvamused sakramentide arvu kohta. Katolikus ja õigeusu kirikus on seitse sakramenti, reformatsiooni kirikutes aga ainult kaks: ristimine ja armulaud. Reformatsiooni kirikud ehk protestantlikud kirikud loevad sakramentideks neid, mis põhinevad Jeesuse otsesele seadmisele ning käsule.
Kui Jeesus alustas oma avalikku tegevust, kuulutas ta Jumala riigi evangeeliumi: ”Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse.” (Mk 1:15) Jeesus läkitas ka oma jüngrid kuulutama meeleparandamist inimeste hulka.
Jumal andis oma jüngritele ülesandeks kuulutada Jumala riigi evangeeliumi pattude andeksandmisest. ”Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.” (Lk 24: 47). Jumal on avanud oma riigi tööle võimalusi mitmel pool maailmas. Teda, kes evangeeliumi usub, ühendab andeksandmise evangeelium Jumala riigiga, kus teda armastatakse ja hoitakse.
Kõik see on patt, mis inimest Jumalast lahutab – ühesõnaga kõik see, mis saadab ohtu elava usu. Juba lugu pattulangemisest tuletab meelde, et patt ei pruugi sugugi alati kurjana paista. Ta ahvatleb, veetleb ja petab. Ka heade ja mõistlikena näivad asjad võivad eksiteele juhtida. Jumala tervendav arm õpetab lahti ütlema jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest (Tt 2: 11–12).
Piibli jutustus Joosepist ja ta vendade kohtumisest Egiptuses on ilus kirjeldus armulikkusest ja andeksandmisest. Inimlikult mõeldes oleks Joosepil olnud põhjust olla oma vendade vastu karm ning tunda nende vastu meelekibedust. Vennad olid müünud Joosepi orjaks Midjani meestele, kaupmeestele, mistõttu ta sattus lõpuks Egiptuse vanglasse.
Kirjas efeslastele on keskseks teemaks kristlaste ühenduse ja ühtsuse eest hoolitsemine, mille jaoks annab meie teksti katkend hulga praktilisi nõuandeid. Suurem osa Pauluse manitsustest on selged, võib-olla enesestmõistetavad: rääkige tõtt, ärge tülitsege, ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, jäägu kibedus, raev, viha, kisa, teotamine koos kogu kurjusega teist kaugele eemale. Kui need asjad oleksid tõepoolest iseenesest selged ja lihtsad ellu viia, vaevalt oleks olnud vaja neid eraldi mainida.
Jeesus ergutab otsima esmalt Jumala riiki ja Tema õigust (Mt 6: 33). Meie palvetame üheskoos ”sinu riik tulgu” ja usume, et ”sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti” (Mt 6: 10, 13).
Piiblis, eriti Pauluse kirjades, on palju nõuandeid ja soovitusi inimestevaheliks suhtlemiseks. Meid õpetatakse suhtuma sõbralikult, mõistvalt ja pika meelega. Meie Vabastaja omalt poolt rõhutab ligimese armastamist.
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys