Selle lehe artiklid räägivad meeleparandusest ja armust. Need mõlemad on kristiusus väga olulised. Mulle endale said need eriti lähedasteks umbes kümme aastat tagasi. Olin kasvanud usklikus kodus, aga oma pattude tõttu olin langenud ebausku.
Jumal äratas mu südametunnistuse, ja siis sain aru, et ma peaksin tagasi Jumala lapseks saama. Jumala sõna kõnetas mind ja näitas, et ma olin pattu teinud ja et ma peaksin patud andeks saama. Hakkasin otsima Jumala andeksandmist.
Jumal viis mind uskliku inimese jutule, kes kuulutas mulle kõik patud andeks Jeesuse lepitustöö läbi. See täitis mu südame rõõmu ja rahuga. Olin sündinud uuesti Jumala lapseks ja mu südamesse oli süttinud lootus igavesest elust. Mul tekkis tahtmine minna Jumala sõna kuulama koos teiste usklikega, Jumala koguduse ühenduses.
Jeesus on saatnud oma koguduse kuulutama meeleparandust ja pattude andeksandmise evangeeliumi kõigi rahvaste seas (Lk 24:47). Martin Luther õpetas Piibli järgi, et meeleparandus on lihtne asi. Selles sisaldub kaks osa: kõigepealt patukahetsus ja siis uskumine armukuulutusesse, et kõik patud on andeks antud Jeesuse teene tõttu.
Evangeeliumis saab inimene kogeda Jumala imelist armu: pattude andeksandmine kuulub igaühele. Jumal ei keela andeksandmist kellelegi. Vastupidi pakub Tema seda kõigile (Apt 17:30). Jumala kogudusest kuulub ikka veel kutse patuöösse eksinule: paranda meelt ja usu evangeelium.
See, kes usub evangeeliumi, saab südamesse Püha Vaimu ja ta pääseb Jumala riigi kodanikuks. Ka siis, kui elus on raskusi, võib Jumala riigis kogeda Jumala rõõmu ja rahu (Rm 14:17). Ristimises võtab Jumal uskliku inimese oma armuliitu, kus Tema ravib meie usku evangeeliumiga ja juhatab meie tee Taevasse.
Tekst: Pekka Aittakumpu
Tõlge: S. K.
Julkaistu vironkielisessä numerossa 10.5.2017
Blogit
Luetuimmat
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys