Jeesuse avalik tegevus algas, kui Johannes Ristija ristis ta Jordanijões. Jumal taevast tunnistas seda sündmust: „See on minu armas Poeg, teda kuulake!” (Mt 3:17) Sealt siirdus Jeesus kõrbesse, et valmistuda oma ülesandeks. Ta paastus 40 päeva, ja lõpuks katsus kiusaja näljast Jeesust mitmel kombel. Jeesus tõrjus kiusatused, viidates Jumala kirjutatud sõnale. Lõpuks ajas ta kuradi minema ja inglid tulid teda teenima.
Varsti sai Jeesus kuulda, et tema eelkäija Johannes oli tapetud. Ta kutsus jüngreid enda ümber ja alustas oma kuulutustööd. Tema õpetus ja tegevus äratasid palju tähelepanu, ja kuulajaid voolas tema ümber. Mäejutlus oli tema esimene ja samas ka kõige tuntum avalik kõne.
Jeesuse õpetusstiil põhines algusest peale võrdumite ja kõnekujundite kasutusel. Võrdumite pildid valis ta igapäevaste asjade hulgast, mille tõttu nad olid haruldaselt selgitavad. Teine oluline tegur Jeesuse õpetuses oli see, et ta tundis pühi kirju ja seletas ja tõlgendas neid „nagu see, kellel on meevald” (Mt 7:29).
Maja ehitatakse turvalisuse pärast
Mäejutlus kulmineerub võrdumiga kahesugusest ehitajast. See annab kokku terve õpetuskõne ja suunab selle isiklikult kuulajale. „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.”
Võrdluse pildis näeme kaks majaehitajat. Üks meestest on arukas ja teine rumal. Kuulajal on kerge valida, kummaga tahab samastuda. Samastumine toob loo kuulaja lähedale, tegelikult saab ta loo osaks. Arukas ehitaja ehitab oma maja kaljule ja rumal liivale. Varsti on kummalgi maja valmis, ja kõik paistab hea olevat.
Ilm muutub. Torm tõuseb. Vihm, tulvad ja tuul peksavad maju ja maad ning hakkavad liiva kaasa viima. Rumala mehe maja variseb kokku ja elanikud satuvad lageda taeva alla. Kahju on suur. Aruka ehitaja maja peab vastu, sest selle vundament on kindel.
Ainult ehitusest ei jätku
Võrdluse järgi peab ehitama usku niisugusele alusele, mis peab vastu ka katsumustes. Igal ajal on inimestel olnud mitmesuguseid arusaamu sellest, mis on õige usk. Eriti üldine arusaam on, et pole tähtsust, mis see usk ka ei oleks, kui usutakse ja tunnistatakse Jumala olemasolu. Kui see oleks tõsi, mille pärast Jeesus mäejutluses nii võimsalt hoiatas nõrgale alusele ehitamise eest.
Paulus rõhutab hea vundamendi tähtsust hiljem samal viisil kui Jeesus: „Mulle antud Jumala armu järgi olen ma kui tark hooneehitaja rajanud aluse, aga teine ehitab sellele. Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab.”
Alus on juba rajatud ja see on Jeesus Kristus. Teist alust ei saa keegi rajada. – Kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks; see päev ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. (1 Kr 3:10–14.)
Ehituselgi on oma tähendus, kui aga alus ei ole vastupidav, ei pea ka tugev ehitis vastu katsumustes, saati siis viimasel kohtumõistmisel.
Alus on Kristuses
Ehitajavõrdluse lõpus rõhutab Jeesus, et ainult kuulamisest ei piisa, vaid peab ka elama nõnda nagu usutakse. Ja peab uskuma nii nagu Tema on Jumala väest mõjutatuna õpetanud. Ka nõrgem ehitus peab vastu, kui selle vundament on korras. Usuvagadus rõhutab Kristust ja tema päästetööd, tema sõna.
Jeesus küsis oma jüngrite käest, kelle ütlevad inimesed ta olevat. Siis jätkas ta küsimust:
”Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Peetrus vastas: ”Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” (Mt 16:15–16.) Selle ülestunnistamise toel asutas Jeesus oma koguduse. See peab vastu, kuna selle tugevaks aluseks on päästetöö, mille Jumal oma pojas Jeesuses Kristuses valmistas. Seda sõnumit volitas Ta ka oma koguduse kuulutama, kui ta andis Peetrusele taeva riigi võtmed.
Võrdum õpetab valima õigesti. See kutsub Kristuse osadusse. Kristuse tehtud töö peab vastu maailma tormid, ja selle abil jõuab meie usu laevuke kord õndsuse rahulikku sadamasse.
Tekst: Miko Uljas
Tõlge: HS
Allikas: Siionin Lähetyslehti 11/2014
Tekstissä käsitellään seuraavaa raamatunkohtaa: Mt 7:24–27
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 24.11.2015.
Blogit
Luetuimmat
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys