JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Suurim taevariigis

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
20.11.2013 8.55

Juttua muokattu:

1.1. 23:14
2020010123143920131120085500

Jee­sus oli esi­mest kor­da kõnel­nud oma jüngri­te­le ees­seis­vast ras­kest kan­na­tu­se­teest. Tal tuli min­na Je­ruu­sa­lem­ma ja pal­ju kan­na­ta­da rah­va va­ne­ma­te, ülemp­reest­ri­te ja se­a­du­seõ­pe­ta­ja­te käes. Ta ta­pe­tak­se, aga kol­man­dal pä­e­val tõu­seb ta üles sur­nuist. Jee­su­se kõne tegi jüngrid mu­re­li­kuks. Tun­dub üsna eri­li­se­na, et vars­ti pä­rast seda hak­ka­sid jüngrid küsima Jee­su­se kä­est: ”Kes siis on suu­rim ta­e­va­rii­gis?”

Ini­me­ne on au­ah­ne ja ene­se­ga ra­hul. Ta ta­haks ol­la mi­da­gi, ta­haks näi­da­ta end ole­vat pa­rem kui kee­gi tei­ne. Seda oli näha ka Jee­su­se va­li­tud ka­he­teistküm­ne jüngri seas. Neist Peet­rus, Jaa­kob ja Jo­han­nes olid Jee­su­se­le lä­hi­mad. Na­tu­ke va­rem olid täp­selt need kolm saa­nud ol­la Jee­su­se­ga kir­gas­tus­mä­el. See­gi aga ei veen­nud tei­si jüngreid, et need kolm olek­sid suu­ri­mad ja täht­sai­mad jüngrid. Sel­le­pä­rast küsi­sid nad Jee­su­se kä­est ot­se.

Ees­ku­juks laps

Jee­sus vas­tas oma jüngrite küsi­mu­se­le, an­des näit­li­ku ja meel­de­jää­va õppe­tun­ni. Ta kut­sus ene­se juur­de lap­se ja pani tema nen­de kes­ke­le öel­des: ”Tões­ti ma ütlen tei­le: kes iga­nes Ju­ma­la rii­ki vas­tu ei võta nagu laps, ei saa sin­na.”

Jüngrid kõne­le­sid Ju­ma­la rii­gi esi­mes­test koh­ta­dest ja olid täi­es­ti unus­ta­nud sel­le, kui­das sel­les rii­gis püsi­tak­se ja hil­jem pää­se­tak­se ta­e­vas­se. See ei ole võõras ka mei­le, nüüdi­sa­ja Ju­ma­la las­te­le. Sel­le­pä­rast on vaja ala­ti meel­de tu­le­ta­da, et Ju­ma­la rii­gis ela­vad ai­nult ar­mu läbi us­ku­vad ah­ta­ke­se tee rän­da­jad.

Jee­sus ei mõtle, et usk­li­kud pe­ak­sid lap­se­li­kud ole­ma, vaid et neil oleks lap­se­le oma­ne mee­le­laad. Laps ot­sib ju tur­va­li­sust oma va­ne­ma­tes ja usal­dab neid, võtab vas­tu seda hoo­lit­se­mist, ar­mas­tust, soo­just ja kait­set, mida ta oma va­ne­ma­telt ja teis­telt lä­he­das­telt saab. Jee­su­se õpe­tu­se jär­gi on laps usk­li­ku ini­me­se ees­ku­ju ka meie ajal. Ta ütles: ”Las­ke lap­sed minu juur­de tul­la, är­ge kee­la­ke neid, sest sel­lis­te pä­ralt on Ju­ma­la riik.” (Mk 10: 14)

Laps on suu­rim ta­e­va­rii­gis

Jee­sus jät­kas oma õpe­tust: ”Kes nüüd iseen­nast alan­dab sel­le lap­se ta­o­li­seks, see on suu­rim ta­e­va­rii­gis.” Suu­reks saa­mi­ne ta­e­va­rii­gis tä­hen­dab väik­sust ja aland­lik­kust.

Jee­su­se aja juu­did olid tun­tud sel­le­ga, et nad tõid meel­sas­ti näh­ta­va­le oma voo­ru­si ja olid uh­ked nen­de üle. Kreek­la­sed, vas­tu­pi­di, hal­vus­ta­sid aland­lik­kust. Jee­sus tõi esi­le täi­es­ti uut: ini­me­sel ei tule pürgida suur ole­ma, vaid ta peab ta­ot­le­ma väi­ke­se ini­me­se koh­ta! Täis­kas­va­nud ini­me­se lap­se­sar­na­sus on sa­la­dus, mis kuu­lub Ju­ma­la rii­ki. Ju­ma­la mõtted on siin­gi ini­mes­te mõtteist nii kau­gel, kui ta­e­vas on maast.

”Ja kes iga­nes nii­su­gu­se lap­se võtab vas­tu minu ni­mel, ta võtab vas­tu minu.” (Mt 18: 5) Meil ei tule ala­ti mõttes­se, kui täht­sast as­jast on küsi­mus. Kui võe­tak­se vas­tu laps Jee­su­se ni­mel, võe­tak­se sa­maa­eg­selt vas­tu lap­se pa­rim sõber, Is­sand Jee­sus.

Ves­ki­ki­vi­ka­ris­tus

Süüta lap­se ah­vat­le­mi­ne pa­tu­le on tõsine asi. Jee­sus ütles: ”Kes iga­nes on püüni­seks kel­le­le ta­hes neist pi­si­kes­test mi­nus­se us­ku­jaist, sel­le­le oleks pa­rem, et tal­le ves­ki­ki­vi ka­e­la ri­pu­ta­tak­se ja ta upu­ta­tak­se mere süga­vus­se.“ (Mt 18:6) Nõnda sel­le­pä­rast, et ah­vat­le­ja enam ei mee­li­taks lap­si ja lap­se­sar­na­seid Ju­ma­la rii­gist väl­ja.

Ju­ma­la laps, sa saad ka nüüd tun­da end tur­va­li­selt, Ju­mal hoi­ab oma lap­si ka pra­e­gu­sel ajal, mis on ah­vat­lu­si täis. ”Is­san­da in­gel on lee­ri­na nen­de ümber, kes teda kar­da­vad.” (Ps 34: 8) Ju­ma­la rii­gist ka­jab nüüdki kõi­ki­de pat­tu­de an­dek­sand­mi­ne Va­bas­ta­ja nime ja le­pin­gu­ve­re läbi. Kes saab aland­li­kuks ja lap­se­sar­na­seks, on suu­rim ta­e­va­rii­gis.

Tekst: Os­vald Cars­lon

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 10/2001

Tõlge: Jor­ma Kuos­ma­nen

Teks­tis­sä kä­si­tel­lään seu­raa­via raa­ma­tun­koh­tia: Mt 18:1-6

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2013.

10.12.2024

Voimistakaa uupuneet kädet, vahvistakaa horjuvat polvet, sanokaa niille, jotka sydämessään hätäilevät: ”Olkaa lujat, älkää pelätkö. Tässä on teidän Jumalanne!” Jes. 35:3–4

Viikon kysymys