JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Jumala headus kutsub meeleparandusele

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
10.5.2017 8.46

Juttua muokattu:

1.1. 11:14
2020010111140620170510084600

”Kas said kut­se pe­o­le? ”

”Sain küll, aga ei tea, mida sel­ga pan­na.”

”Kut­se sees oli ju nõu­an­ne rii­e­tu­mi­seks!”

Kut­seid on mit­me­su­gu­seid. Osa neist jär­gi­tak­se, aga mõni­kord tu­leb mi­da­gi va­he­le. Ta­va­li­selt val­mis­tu­tak­se pe­oks kut­se saat­jat aus­ta­des.

Mais­test kut­se­test kõrgem on iga­le ini­me­se­le suu­na­tud kut­se ühen­dus­se Ju­ma­la­ga (Lk 14:16–23). Sel­le alu­seks on Ju­ma­la ar­mas­tus ini­me­se vas­tu.

Ju­mal lõi ini­me­se oma näo jär­gi, aga patt rik­kus sel­le kuju. Oma ar­mas­tu­se­ga hak­kas Ju­mal pat­tu­lan­ge­nud ini­me­se pääst­mi­seks täi­de vii­ma oma pääs­tep­laa­ni, mil­le ta oli oma po­ja­ga kok­ku lep­pi­nud juba en­ne maa­il­ma loo­mist. Sel­les kut­sub Ju­mal ini­mest ta­ga­si ühen­dus­se te­ma­ga.

Täi­e­lik and ar­must

Ju­ma­lalt ini­me­se­le saa­de­tud kut­se on and ja er­gu­tus. And ei ole and, kui sel­le saa­mi­seks tu­leb pin­gu­ta­da. Täi­e­lik and saa­dak­se ar­must, an­ni and­ja he­ast taht­mi­sest. Et pä­ri­da mei­le Ju­ma­la poolt osu­ta­tud an­di, pat­tu­de an­dek­sand­mist, on vaja us­ku Ju­ma­las­se ja tema sõnas­se. Ju­ma­la osu­ta­tud kut­se si­sal­dab ka mai­se ja iga­ve­se elu õnnis­tust.

Usk on Ju­ma­la töö (Jh 6:29; Fl 1:29). Tema avab südame vas­tu võtma usu an­ni. Usu­ga oman­dab ini­me­ne Kris­tu­se et­te­val­mis­ta­tud õndsuse. See on ta­e­va­li­kuks pe­oks val­mis­tu­mi­ne, Isa aus­ta­des ning nii­su­gu­se rii­e­tu­se­ga, mis on ko­ha­ne tema ees.

Ini­me­ne ei suu­da tee­ni­da oma õndsust, vaid sel­leks on vaja Ju­ma­la suurt ar­mas­tust. See ar­mas­tu­se ja he­a­du­se väl­jen­dus oli näha ja kuul­da Jor­da­ni jõel, kui Ris­ti­ja Jo­han­nes tä­his­tas Jee­sust ja ütles: ”Vaa­ta, see on Ju­ma­la Tall, kes kan­nab ära maa­il­ma patu!” (Jh 1:29.) Ju­mal an­dis oma Poja le­pi­tu­seks meie pat­tu­de pä­rast. Meie õndsus põhi­neb sel­le pä­rast Ju­ma­la täi­us­li­kul ar­mul.

Hea sõnum, evan­gee­lium, kut­sub ini­mest, kes on ka­o­ta­nud ela­va ühen­du­se Ju­ma­las­se. Mar­tin Lut­her tõdeb: ”Mina usun, et ma ei suu­da oma­en­da arust või jõust Jee­su­ses­se Kris­tu­ses­se, oma Is­san­das­se, us­ku­da või tema juur­de tul­la, vaid Püha Vaim on mind evan­gee­liu­mi läbi kut­su­nud, mind oma an­di­de­ga val­gus­ta­nud, õi­ges usus pühit­se­nud ja hoid­nud, nii nagu ta kut­sub, ko­gub, val­gus­tab, pühit­seb kõiki krist­la­si maa peal ning hoi­ab neid Jee­su­se Kris­tu­se juu­res ain­sas õi­ges usus.”

Kut­se mee­le­pa­ran­du­se­le

Ju­mal kõne­tab ja ära­tab ini­mest elu­saa­tus­te, loo­du­se ja rah­va elu­käi­ku­de kau­du. Eri­ti kõne­tab ja kut­sub ta meid en­da juur­de oma sõnaga. Siis kui kuu­led seda kut­set, on aeg pa­ran­da­da meelt (Hb 3:15).

Ju­mal on oma ar­mas­tu­ses kan­nat­lik ja pi­ka­meel­ne. Ta oo­tab het­ke, mil­lal ta võiks oma ar­mu näi­da­ta (Js 30:18). Siis­ki on hea mee­les pi­da­da, et Ju­mal ei noo­mi ega kut­su lõpma­tult. Ju­ma­la ar­mas­tav kut­se on ala­ti tõsine asi. Jee­su­se sõnade jär­gi ei päri kut­se hülga­jad ta­e­va õndsust. (Lk 14:24).

Ini­me­se­le on oma­ne lükata ot­sus­tust kau­ge­ma­le. Pal­jud kal­ku­lee­ri­vad ja ütle­vad, et pa­ran­da­vad meelt ku­na­gi hil­jem, kui va­naks saa­nud või sur­ma lä­vel.

Salm kir­jas room­las­te­le (Rm 2:4) ära­tab ini­mest küsi­des: ”Või suh­tud sa üle­o­le­valt tema hel­du­se ja sal­li­vu­se ja pika mee­le roh­ku­ses­se ega saa aru, et Ju­ma­la hel­dus ta­hab sind juh­ti­da meelt pa­ran­da­ma?” Ju­ma­la pääs­tev ar­mas­tus on suu­na­tud ini­me­se vas­tu sel­li­se­na, nagu ta on. Meelt pa­ran­da­des hoi­ab ini­me­ne oma elu al­les (Hs 18:27).

Ju­ma­la omad kuu­lu­ta­vad

Pal­jud uu­ri­vad meie ajal: kust on lei­da ela­va Ju­ma­lat, kel­lelt saan ha­las­tu­se? Kris­tus ise se­a­dis oma rii­gi maa pe­a­le. Jo­han­nes ju­tus­tab, kui­das tuli al­la ta­e­vast uus Je­ruu­sa­lemm (Ilm 21:2–3). Sel­le püha lin­na, Ju­ma­la rii­gi, pei­dus on Ju­ma­la sõna.

Ju­ma­la rii­gi üle­san­deks on pi­de­valt esil pi­da­da evan­gee­liu­mi head sõnu­mit. Ju­mal on jät­nud oma­de­le ame­ti kuu­lu­ta­da le­pi­tust. (2Kr 5:18). Evan­gee­liu­mi kau­du kut­sub Ju­mal ik­ka uu­es­ti pa­tust ini­mest meelt pa­ran­da­ma. Ta oo­tab kan­nat­li­kult, et võida ha­las­ta­da ja teha ini­me­ne tema rii­gi ela­ni­kuks.

Kui Kris­tus il­mub teist kor­da maa pe­a­le au ja kir­ku­se­ga, tõu­se­vad Ju­ma­la rii­gi ela­ni­kud kut­se saat­ja, ta­e­va­se Isa juur­de. Evan­gee­lium viib us­ku­ja iga­ves­se rõõmu.

Tekst: Oi­va Sa­ve­la

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 1/2016

Tõlge: A. S.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 10.5.2017

13.11.2024

Se, mikä kylvetään katoavana, nousee katoamattomana. Mikä kylvetään vähäpätöisenä, nousee kirkkaana. 1. Kor. 15:42–43

Viikon kysymys