Perjantai 24.11.2017
"
Opeta meille, miten lyhyt on aikamme, että saisimme viisaan sydämen. Ps. 90:12

Sõnateenija

eesti 2.4.2014 00:00 | Siionin Lähetyslehti
Sõnateenija ehk jutlustaja ülesanne põhineb Jeesuse kutsel levitada evangeeliumi. Need, kes uskusid Jeesusesse, said ülesandeks levitada evangeeliumi kõikjal maailmas. Kogudus kutsub sõnateenijaid enda seest. Nende ülesanne on kuulutada Jumala sõna Piibli alusel.
Sõnakuulutus Jumala koguduses põhineb suure tööandja, Jeesuse käsul: „Minge kõik maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule.” (Mk 16: 15) Evangeeliumi jutlustamise ülesanne anti neile, kes uskusid Issandasse Jeesusesse, järgisid teda ja olid osalised Vaimust, mille Jeesus läkitas oma apostlitele. Iga usklik on ka praegu osa kuninglikust preesterkonnast, kelle ülesanne on kuulutada Jumala suuri tegusid. (1Pt 2: 9)

Koguduse kutse

Peale üldise preestriameti on Jumala kogudus läbi aegade kutsunud enda seest vendi teenima ka jutlustaja ametisse. Niimoodi saadeti tööle näiteks Barnabas ja Saulus Antiookiasse (Ap 13: 2–3). Timoteos sai selle armuanni ja ülesande siis, kui „vanemad prohvetite sõnade alusel” panid käed tema pea peale. (1Tm 4: 14)

Lähtepunkt jutlustaja ülesandesse kutsumises on see: „Meil on sellesama usu Vaim, millest on kirjutatud „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime.” (2Kr 4: 13)

Missuguseid vendi seatakse jutlustajaks?

Paulus kirjeldab Timoteosele pikalt, missuguseid omadusi ja oskusi koguduse ülevaatajaks kutsutaval peab olema (1Tm 3: 2–7). See kirjeldus on ka tänapäeval nõuandeks, kui jutlustajaid kutsutakse:

„Koguduse ülevaataja peab olema laitmatu, ühenaisemees, kaine, mõõdukas, kombekas, külalislahke ja osav õpetama, kes ei ole joomar ega kakleja, vaid leebe, rahupüüdlik ja rahahimuta.

Kes oma peret hästi juhatab ja kelle lapsed elavad kuulekuses ja kõigiti väärikalt. Sest kui keegi ei oska juhatada oma peret, kuidas ta võib kanda hoolt Jumala koguduse eest?

Ta ärgu olgu ka vastpöördunu, et ta ei läheks upsakaks ega langeks sama süü sisse kui kurat. Tal peab olema hea tunnistus ka neilt, kes on väljastpoolt kogudust, et ta ei langeks hurjutamise alla ega kuradi silmusesse.”

Jutlustajaks seadmine

Lestadiuslaste äratuse algusaegadel jutlustajaks seadmise kombed muutusid. Laestadius kutsus endale abilisi esmalt õpetustööd tegema, pärast ka jutlustama. Hiljem oli kombeks, et kui koguduses pandi tähele mõne usuvenna sobilikke omadusi, paluti tal kokkutulekul „oma usu üles tunnistada”.

Algusest peale on olnud tähtis, et jutlustama kutsuks just oma kogudus, kes tunneb seda venda hästi. Sama põhimõtte alusel tegutsetakse ka praegu. Kohaliku rahuühenduse vastutajad arutavad asja kõigepealt omavahel ja pärast seda kõnealuse isikuga. Mõnikord võib nendel vestlustel tõusta esile niisuguseid põhjusi, mille alusel jutlustajaks palutud isik võib kutsest keelduda.

Kogudus kutsub üles ja läkitab jutlustajad. Uusi jutlustajaid ei peaks kutsuma olukorras, kus koguduses esineb kokkupõrkeid ja õpetusega seotud lahkhelisid. Isikut, kes ise taotleb jutlustajaks, ei peaks sellesse ülesandesse paluma. On tähtis, et kogudus oleks jutlustajaks palumise suhtes üksmeelne.

Kuuluta sõna

Jutlustaja, sõnateenija, on Jumala sõna teenija. Tal tuleb tutvuda püha Piibliga ja teenida kuulajaid sellest kinni hoides. Oleks hea, kui jutlustajaks väljapakutud isik oleks uurinud Piiblit ja tunneks selle sisu juba enne, kui ta selle ülesande saab. Kogudusel tuleb meeles pidada, et tähtsaimad kriteeriumid jutlustaja puhul on isiklik usk ning selle kaudu avatud usu mõistmine ning huvi ja kursisolemine Issanda sõnaga.

Jutlustaja ülesanne on kuulutada Jumala sõna. Pauluse nõuanne Timoteosele on üheselt tõlgendatav: „Kuuluta sõna.” (2Tm 4: 2) Ta mõtles seda sõna, mille juurde juba prohvetid jäid siis, kui „nad olid saanud omandada Issanda sõna”. Apostlid kuulutasid evangeeliumi Kristusest, apelleerides pidevalt Vana Testamendi kirjutistele. Evangeelse luterliku usu ja tunnistuse alus on Piibel. See on usu ja elu kõrgeim juhend. Sellepärast on meie kristluse vana komme, et loetud teksti käsitletakse salm-salmilt seda Piibliga seletades, ikka veel turvaline.

Iga jutlustaja on olnud kunagi algaja ning tundnud ülesande ees kõhklust ja kartust, isegi võimetust. On tähtis, et teised jutlustajad ja kogu kogudus julgustaks ja õnnistaks algajat. On eelis, kui noorel jutlustajal on toeks keegi kogemustega vend, kellega ta võib teksti tõlgendamisest vabalt mõtteid vahetada. Paulus rõhutas, et igal jutlustajal on oma annid.

Teenimiskorraks ette valmistudes on Sõna uurimiseks hea peale Piibli kasutada ka seletavaid teoseid ning muud Piibli ajalugu ja tekstimaastikku selgitavat materjali. Jutlus peab põhinema Piiblil. Piiblit tasub lugeda ka muidu kui vaid jutlust ette valmistades.

Jutlustaja isiklik usuelu

Jutlustaja ei saa jutlustamisega õndsaks. On tähtis, et ka ta ise jääb vaikseks, et sõna kuulata. Sõnateenija vajab sedasama teenimist, mida iga kristlane saab Jumala koguduse armuhoolitsuses: sõna kuulamist ja lugemist, palvet, ühendust kogudusega, Issanda püha armulauda ja pihtimist.
Kui jutlustaja jääb ise hoolitsusest ilma, hakkab see vähehaaval kajastuma ka tema kuulutuses. Hooldamatust varjates võib jutlustaja sattuda käsu-seaduse alla. Siis ei ole tema kõnes enam kuulda Hea Karjase häält, vaid Jumala sõna tööriistad on muutunud piitsaks, mis nüpeldab oma eksinud armu-lapsi.

Mõnikord jutlustaja ka vabastatakse ülesandest. Otsuse selle kohta teeb kogudus, kes on selle jutlustaja ülesandesse kutsunud. Jutlustajal ei sobi ühepoolselt teatada kõrvaleastumise kohta ülesandest, millesse teda on kutsutud. Jutlustaja on võinud ise kohkumust või pahameelt äratada oma elu või õpetustega. Siis on ülesandest vabastamine hingehoiuline toimetus nii asjaosalise jutlustaja kui ka koguduse jaoks. Ülesandest vabastamine ei tohi olla karistus ega ka võimu kasutamise vahend. Kui jutlustaja ajab oma asjad korda, peetakse teda ikka oma armsaks vennaks. See ei tähenda siiski automaatselt seda, et teda kutsutakse uuesti jutlustajaks.

Koguduse kohustusi

Kuulajal on seoses jutlustajaga oma kohustused. Vanad usklikud on tihti õpetanud, et sõna kuulama ei peaks tulema mõeldes „Küll see vend oskab”. Kuulajal tuleks uurida jutlustajat, küll mitte vigu otsides, vaid tervelt kaaludes, kas vend räägib Jumala sõnu.

Apostel tuletas meelde, et koguduse ülesanne on paluda jutlustaja eest, et temale antaks arukust, kui ta avab suu, julgelt teada anda evangeeliumi saladust (Ef 6: 19–20). Jutlustajad on iseeneses sama patused kui ka kuulajad. Peale muu paturikutuse on neil ka jutlustaja ülesandega seotud kiusatused, nagu „tekstikiusatused” ja ahvatlused vale au püüdmise järele.

Meid teenitakse

Sõnateenija on ka hingehooldaja, kes kuulab ligimeste kurvastusi ja muresid, „rõõmustab rõõmutsejatega ning kurvastab kurvastajatega”. Tema võib tegutseda ka pihiisana. Nõnda teenib ta Kristuse armastusega ja peseb ususõprade jalgu meie Issanda eeskuju järgi. (Jh 13: 12–17)

„Kristuse kogudus ei raja usku jutlustajasse ega tema andidesse, vaid Jeesusesse Kristusesse, kes on tee ja tõde ja elu.” (Jh 14: 6). Kokkutulekutel kuulutatakse tihti välja: „Nüüd teenib meid meie vend…” See on hästi öeldud. Jutlustaja on Sõna teenija. Jee-sus andis selle kohta näite: „Nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.” (Mt 20: 28)

Tekst: Erkki Piri
Allikas: SRK aastaraamat 2012
Tõlge: L. N.

Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 4/2014.

Liikeilmoitukset

Sinuun me turvaamme

Tällä Suomen itsenäisyyden juhlavuoden äänitteellä lauletaan tunnettujen suomalaissäveltäjien virsiä. Näitä hyvin perustavanlaatuisia suomalaisia virsiä laulaa Jouni Pietiläisen johtama, Oulun seudulta koottu mieskuoro. Säestyksiin tuo tuoretta ilmaisua urkuri Vesa Kajavan improvisaatiot. Joose Vähäsöyrinki ja Veli-Matti Rautakoski laulavat soolosäkeistöjä. 

22 e

Toim. Pekka Kinnunen, Pirkko Tala, Yrjö Tala

Raamatusta en luovu

Raamatusta en luovu kertoo maailmasta, jossa Martti Luther syntyi, kasvoi, kävi koulua ja astui eurooppalaiseksi vaikuttajaksi. Kirjassa keskitytään ennen kaikkea niihin Lutherin elämää koskeviin tapahtumiin, joilla on ollut merkitystä uskonpuhdistukselle.

22 €

Toim. Toivo Määttä

Evankeliumin ihmeitä

Evankeliumin ihmeitä sisältää vanhoillislestadiolaisten saarnaajien ja sanankuulijoiden kokemuksia seuroista ja seuramatkoilta 1800-luvulta 2000-luvulle. Kokemuksia on kotimaan lisäksi muista Pohjoismaista, Keski-Euroopasta, Amerikasta, Venäjältä ja Afrikasta. Kirjan keskeinen sanoma on, miten ihminen saa syntinsä anteeksi.

25 €

Katri Isopahkala – Laura Lindgren

Hilman oma joulukuusi

Hilman oma joulukuusi on kertomus-, väritys- ja tehtäväkirja joulukuun päiville. Kirja tarjoaa lukemista, laskemista, värittämistä ja monenlaista muuta puuhaa alakouluikäisille lapsille. 

8 e

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi